Maksuinfo 2015

2015. maksumäärad, maksuvaba tulu suurus, töötasu alammäär (miinimumpalk)

 

Maksuinfo 2014

2014. maksumäärad, maksuvaba tulu suurus, töötasu alammäär (miinimumpalk)

 

Maksuinfo 2013

2013. maksumäärad, maksuvaba tulu suurus, töötasu alammäär (miinimumpalk)

 

Maksumäärad 2013

2013. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus.

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
  • Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
  • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot (2012. aastal kehtinud 278,02 asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1%.
  • Kogumispensioni makse määr on 2%.
  • 2012. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt arvestatavate/kinnipeetavate maksude ja maksete arvutamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2013. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval maksudeklaratsiooni vormil TSD (esitamise tähtaeg 11. veebruar 2013).
    Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2012. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2012.a. detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013).

Viide: Maksu- ja Tolliamet. http://www.emta.ee/?id=31647

Tööandja sõiduauto erisoodustuse arvutamise näiteid (EMTA)

Alljärgnevalt on toodud mõned erisoodustuse arvutamise näited juhtudel, kui töötaja kasutab tööandja sõiduautot tasuta või soodushinnaga tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

Rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2  „Erisoodustuse hinna määramise korra” (edaspidi määruse) § 1 reguleerib tööandja omandis või valduses (nt tööandja kasutab sõiduautot võlaõigusliku lepingu alusel vms) oleva sõiduauto (edaspidi tööandja sõiduauto) kasutamist. Juhul, kui seda sõiduautot kasutatakse tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, tekib erisoodustus ning leida tuleb erisoodustuse hind vastavalt eelmainitud määrusele.

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist on ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna ülempiir 4000 krooni iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.

Alates 2011. aastast on erisoodustuse hinna ülempiir 256 eurot.

1. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot ja sõiduauto kasutamise üle arvestust ei peeta (määruse punkt 4).

Sõiduauto kasutamise üle ei peeta arvestust ning tööandja ei tõenda ka muude dokumentidega, et sõiduautot on kasutatud ainult ettevõtlusega seotud tegevuseks. Muu dokumendina ei ole piisav sõiduauto kasutamise kuludokument, sest kuludokument ei näita, et sõiduautot kasutati ainult töösõitudeks.
Tööandja poolt deklareeritav erisoodustuse hind on 256 eurot (4000 krooni).

2. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse nõuetekohaselt arvestust, millest selgub, et kõik sõidud on seotud tööandja ettevõtlusega (määruse punkt 4). Töötaja tööülesanded ja töö tegemise koht on tööandja poolt vormistatud.

Töötaja hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole.

3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 850 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 4 kr/km (0,30 EUR/km) kohta (määruse punkt 4²).

Töötaja tasub erasõitude eest vastavalt määrusele 850 x 0,30 = 255 eurot (kroonides 850 x 4 = 3400).

Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.

4. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 4 kr/km (0,30 EUR/ km) kohta (määruse punkt 4²).

Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot (kroonides 300 x 4 = 1200).

Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole. 

5. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot, mille vanus on üle 5 aasta ja silindrite töömaht kuni 2000 m3. Kasutamise kohta peetakse arvestust. Arvestusest selgub, et erasõite on tehtud 800 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,20 EUR/km (3 kr/km) kohta (määruse punkt 4²).

Töötaja tasub tööandjale erasõitude eest vastavalt määrusele 800 x 0,20 = 160 eurot (800 x 3 = 2400 krooni).

Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.

6. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 1200 km kuus ja nende sõitude eest pole tööandja tasumist nõudnud (määruse punkt 4³).  Tööandja sõiduauto on 2 aastat vana.

Tööandja arvutab erisoodustuse hinna vastavalt määrusele, 1200 x 0,30 = 360 eurot (1200 x 4 = 4800 krooni).  Sellest summast kuulub deklareerimisele ja maksustamisele ainult 256 eurot (4000 krooni), sest tulenevalt määruse punktist 43, kui  määruse alusel arvutatud erisoodustuse hind ületab 256 eurot (4000 krooni), siis loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot (4000 krooni) ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.

7. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks ja sõitude kohta ei peeta arvestust. Töötaja tasus tööandjale 256 eurot (4000 krooni) (määruse punktid 4 ja 4¹).

Tööandja tasub maksud erisoodustuse hinnalt, 256 eurolt (4000 kroonilt), kuna puudub arvestus ja ka muude dokumentidega ei ole sõiduauto tegelikku kasutust või soodushinda võimalik määrata. Töötaja tunnistab, et kasutab sõiduautot ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Vastastikusel kokkuleppel tasub töötaja tööandjale erisoodustuse hinna 256 eurot (4000 krooni).

Määruses ei ole sätestatud võimalust, et töötaja poolt 256 euro (4000 krooni) tasumisel, mis ei tulene arvestusest, erisoodustust ei tekiks.

8. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on erasõite 800 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 128 eurot (2000 krooni) (määruse punktid 4 ja 4²).

Vastavalt määrusele on erisoodustuse arvutatud hind 800 x 0,30 = 240 eurot (800 x 4 = 3200 krooni).  Töötaja tasus sõitude eest 128 eurot (2000 krooni), mis on tasutud soodushinna alusel (128 : 800 = 0,16 eurot (ehk 2,5 krooni)). Deklareerimisele ja maksustamisele kuuluv erisoodustuse summa on 112 eurot (1200 krooni), mis saadakse arvutatud hinna ja soodushinna vahena (240 – 128 = 112 eurot, 3200 – 2000 = 1200 krooni).

9. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 400 km kuus ja on nende eest tööandjale tasunud 0,13 EUR/km (2 krooni/km) kohta (määruse punktid 4 ja 4²).

Erisoodustuse arvutatud hind on 400 x 0,30 = 120 eurot (400 x 4 = 1600 krooni). Töötaja on tasunud tööandjale sõitude eest soodushinnas 400 x 0,13 = 52 eurot (400 x 2 = 800 krooni). Arvutatud hinna ja soodushinna vahe on 68 eurot (120 – 52 = 68 eurot) ehk 800 krooni (1600 – 800 = 800). Tööandja deklareerib ning maksustamisele kuulub erisoodustusena 68 eurot (800 krooni).

10. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on erasõite 1200 km kuus ja mille eest töötaja on tasunud tööandjale 0,13 EUR/km (2 kr/km) kohta (punktid 4² ja 4³).

Erisoodustuse arvutatud hind on 1200 x 0,3 = 360 eurot (1200 x 4 = 4800 krooni). Töötaja on tasunud soodushinda arvestades 1200 x 0,13 = 156 eurot (1200 x 2 = 2400 krooni). Erisoodustuse hinna ja soodushinna vahe on 100 eurot (256 – 156 = 100 eurot) ehk 1600 krooni (4000 – 2400 = 1600).
Siinkohal ei arvutata erisoodustuse summat arvutatud hinna ja soodushinna vahelt, vaid erisoodustuse hinna ja soodushinna vahelt, sest juhul kui erisoodustuse hind ületab 256 eurot (4000 krooni), loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot (4000 krooni).
NB! Käesolevates näidetes on tegemist erisoodustuse arvustamisega ainult tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamiselt. Kui töötaja kasutab erasõitudeks tööandja omandis või valduses olevat muud sõidukit (nt veoautot, bussi jne), siis sellise sõiduki kasutamise erisoodustuse tekkimisest loe siit.

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

Äriseadustiku ABC – vaata, mis uuel aastal muutub

2011 aasta alguses jõustuvad olulised äriseadustiku muudatused, mis lihtsustavad osaühingute tegevust:

  • 1. OÜ-de mitterahaliste sissemaksete hindamine muutub lihtsamaks
  • 2. Füüsilised isikud saavad osakapitali sisse maksta ka peale asutamist
  • 3. Osa võõrandamisele piirangute seadmine muutub oluliselt paindlikumaks
  • 4. Osanikega tehingute tegemise piiranguperiood lüheneb
  • 5. AS ja OÜ juhatuse liikmete elukohapiirang kaob
  • 6. OÜ juhatuse liikmed võib määrata tähtajatult
  • 7. OÜ-del kaob nõukogu nõue
  • 8. Välismaised osanikud peavad teatama oma aadressi ja e-posti aadressi
  • 9. Osanike koosoleku kokkukutsumine ja volitamine võimalik ka e-posti teel
  • 10. Osanike otsuse võib koosolekut kokku kutsumata vastu võtta ka e-posti teel
  • 11. Auditeerimisnõuded muutuvad
  • 12. Reservkapitali nõue kaob alates 2011 asutatud OÜ-del

Rohkem infot:  Raamatupidaja.ee

 

Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutused

Alates 01.01.2011 jõustub uus Tulumaksuseadus, mille redaktsioon saab juba täna vaadata riigiteatajas: Tulumaksuseadus.

Nüüd toome välja mõned olulised muutused:

  • Paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: “Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras.”
  • Paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse järgmiselt:
    “(1) Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
    (2) Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.”
  • Eraldi soovitame vaadata muutused paragrahvis 8 “Seotud isikud”.
  • Paragrahvi 12 (Residendist füüsilise isiku tulu) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sealt võetakse ära alimendid.
  • Pöörame tähelepanu ka paragrahvile 12 lõike 3, mis on seotud hüvitistega.
  • Paragrahvi 13 lõike 4 sissejuhatav tekstiosa muudetakse järgmiselt:
    “Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:…”.
  • Palju muutusi on seotud FIE-ga.
  • Olulised muutused toimusid paragrahvis 40 (Tulumaksu kinnipidaja).
  • Ja palju teisi olulisi muutusi, mida te võite vaadata “Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses” (vastu võetud 20.10.2010).

 

Äriseadustiku uus redaktsioon alates 01.01.2011

Jõustub alates 01.01.2011 Äriseadustiku uus redaktsioon.

Olulised muutused, mis on seotud OÜ asutamisega on võimalik lugeda Äriseadustiku muutuse seaduses, mis oli vastu võetud 29. septembril 2010. a.

  • Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.
  • Ei ole enam kohustuslik moodustada OÜ-l reservkapitali, kui ettevõtte on registreeritud äriregistris alates 01.01.2011.
  • Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud.

 

Osaühinguid saab edaspidi asutada ilma osakapitali sissemakseta

Riigikogu võttis 29.09.2010 vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt on alates 2011. aastast võimalik Eestis osaühinguid asutada ka osakapitali sissemakset tegemata.

“Ettevõtluse soodustamiseks on kõige tähtsam luua võimalus asutada äriühing lihtsalt ja kiirelt ning ilma asjatute raha- ja ajakulutusteta,” sõnas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. “Hea äriidee tekkimisel ei tohi riigi poolt loodud õiguslikud raamid selle realiseerimist takistada.”

Juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, saab alates järgmisest aastast asutada osaühingu ilma osakapitali sissemakseta.

Justiitsministeeriumi artikkel – 29.09.2010 ]